Lood elust

Siin on mõned minu patsientide lood. Kui mingi neist lugudest Teid kõnetab, siis ehk ongi hetk maha istuda ja nõu pidada. Me kõik oleme erilised. Mõnel inimesel tulevad muutused kiiresti, teisel võtab see kauem aega, kuid enamasti saab enda heaks alati midagi ära teha. Ei ole kuigi arukas teha midagi pidevalt samal viisil ja loota, et tulemus saab olema erinev. Alati võiks endalt küsida: „ Kui ma jätkan nii nagu seni, kus ma siis olen kolme, viie, kümne aasta pärast? Kas see meeldiks mulle? Mis mulle meeldiks?“

Minu lugu on üks suur heitlus.

..Minu lugu on üks suur heitlus. Mul on aastaid olnud anoreksia, olen end näljutanud nii hullusti, et mitmeid kordi olen olnud haiglaravil. Vanematekodust ära kolides hakkasin koos elama oma poiss-sõbraga. Vot siis alles asi läks hulluks. Avastasin enda suureks hirmuks, et muutun kergesti verbaalselt ja füüsiliselt vägivaldseks. Kolisime lahku. Sellest …

Tagantjärele on mul piinlik.

…Tagantjärele on mul piinlik, et olin selle kõik endale ise põhjustanud. Teadmatusest, laiskusest. Kolisin kodust ära, kui sain ülikooli sisse. Erakas, sõbrad, pikad õhtud arvuti ees. Põen lapseeast alates diabeeti ja mul on määratud insuliinravi. Toitumisest on räägitud põgusalt, pigem seda, et süüa võin kõike, lihtsalt pean vaatama, et sobiv …

Ma pöördusin esimest korda elus psühhiaatri vastuvõtule.

…Ma pöördusin esimest korda elus psühhiaatri vastuvõtule sotsiaalse ärevuse tõttu 8 aastat tagasi. Mul oli raske viibida seltskonnas, süda kloppis, käed värisesid, mul oli hirm, et paistan teistele kuidagi rumal ja imelik, parema meelega vältisin neid olukordi, kuigi oleksin soovinud seltskonda kuuluda. Mulle määrati rahustid ja hakkasin käima psühhoteraapias kord …